Hariduse eesmärk ja korraldus

 

Keskaegne kool
Pildi allikas: https://www.worldhistory.org/article/1240/how-to-become-a-medieval-knight/

Hariduse üldeesmärk ja peamised taotlused

Kristliku pedagoogika eesmärgiks oli vaimu rõhutamine ja kasvatus usu kaudu, panna inimesed hirmu tundma Jumala ees. Rõhuasetus ei olnud mitte ratsionaalsel, ilmalikul teaduslikul teadmisel, vaid hinge päästmisel ja kõlbelisel austamisel. Kasvatati oskust olla patust vaba ja süüvida Jumalasse. 

Kasvatus oli Kristuse jäljendamine nii õpilase kui õpetaja poolt ja haridus oli tõe selgitamine ja tõlgendamine ning jumalikku tõde selgitava märgikeele õpetamine. 

Haridust ja kasvatust mõjutanud filosoofilised koolkonnad

Haridust ja kasvatust mõjutavad nii Antiik-Rooma oma ladina keele, kui ka Kreeka kreeka keele kaudu. Ladina keel sai õpetamise kohustuslikuks sakraalseks keeleks hetkel, kui piibel tõlgiti sellesse keelde. Ladina keelt õpetati kasutades antiikseid õppevahendeid, mis nõudsid nende teoste sisu tundmist. Kreeka filosoofiliste koolkondade loodud terminoloogia ja definitsioonid muutusid teoloogia osaks ning andsid keskaegsele filosoofilis-pedagoogilisele süsteemile enamuse teoreetilisi termineid. Nende kahe keele kaudu sai antiikne ratsionalistlik loogika mõjutada kristlike õpetajate mõtlemisstiili.

Hariduse korraldus

Keskaja kasvatus oli eelkõige ja alati perekonnakasvatus. Keskajal on levinud arusaam, et lapse kasvatamine peab algama varakult.  Perekond andis lapsele esimese ja kõige olulisema moraaliõpetuse ja eeskuju, sageli ka hariduse algelemendid - lugemise ja kirjutamise. Usuti, et tulevase arengu alus pandi lapsepõlves ja mis siis sai rikutud, seda enam hiljem parandada ei saa. Keskajal pidasid pedagoogid hädavajalikuks organiseerida õppimise esimene etapp väga suures ranguses, et distsiplineerida tahet, hävitada uhkus ja omandada Jumala mõistmise, austamise ja järgimise kogemus, õpetuses oli au sees askeetlus. 

Seisuste kasvatamine

Rüütli kasvatamine

Rüütliks võisid saada poisid 7-aasta vanuses. Kuid kuna see oli kulukas, siis pidi poiss olema aadliku poeg.

Oli kolm taset:

• Paažid- 7-14 aastased poisid. Sulased, kelle ülesanneteks olid õue pühkimine, talli koristamine ja väljaheidete koristamine. Kui poiss sai hästi hakkama võis temast saada relvakandja. 

• Relvakandjad- poisid 14-21 aastased

• Rüütlid- mehed 21- aastased 

Kuigi rüütliks saamine oli ohtlik ole see viis oma perekonna au ja rikkuse kaitsmiseks ning staatuse ja isiklike maade omandamiseks. 

Rüütlikasvatuse eesmärgiks oli teha poistest sõdalased ning muuta nad lugupidavaks pannes nad järgima ranget käitumiskoodeksit.

Poistele õpetati ratsutamist, oda, mõõga ja kilbi kasutamist, vehklemist, ujumist ja jahi pidamist. Tähtsad olid ka juhtimisoskus, taktika ja lahingud. Rüütli voorusteks olid julgus, lojaalsus, pühendumus, suuremeelsus, ettevaatlikkus, viisakus, head kombed ühiskonnas, au ja vabadus.

Rüütliks löömine

Pildi allikas: https://www.worldhistory.org/article/1240/how-to-become-a-medieval-knight/

Munga kasvatus

Laste, kelle saatus oli mungaks saada, elu oli üsna trööstitu - kogu nende elu pidid olema nähtav ja kontrollitud.  Nad pidid järgima karme ja täpseid ettekirjutusi, ei tohtinud hetkekski jääda üksinda ega ka kahekesi ilma kasvataja juuresolekuta. Isiklike kontakte kardeti sedavõrd, et isegi kasvatajad ja õpetajad ei tohtinud jääda õpilastega üksi. Iga eksimuse eest karistati vitstega, korduvate eksimuste korral seoti kinni, ei antud süüa või pandi kartserisse. 

Lapsi õpetati ladina kelles lugema, kirjutama, arvutama, pikajaline ja põhjalik ettevalmistus oli teenistuslaulmises. Neid õpetati psalme laulma, teenistuskorda tundma ja nende hääli treeniti. 

Keskaegsed mungad

Pildi allikas: https://townsenda02.weebly.com/educationmonks.html

Kolmanda seisuse kasvatamine

Kaupmehed ja käsitöölised õpetasid oma poegi ja õpipoisse õpipoisimeetodil. Tähtsaks peeti taibukust, arvutamisoksust, kiiret reageerimist, ärivaistu, riskivalmidust, ettevaatlikkust ja ausust.Kaupmeeste pojad käisid tavaliselt ka linna, kloostri- või katedraalikoolis, kuna pidid selgeks saama kirjutamise, lugemise ja arvutamise ning õpetajad pidid neid juhendama õige usu, moraali, traditsioonide ja kommete poole. Kui poiss ei täitnud oma kohustusi või käitus ebamoraalselt oli, nii kodus kui ka koolis põhiliseks karistajaks vits.

Pagar ja pagari õpipoiss

Pildi allikas: https://www.lostkingdom.net/medieval-education-in-europe/

Kooliõpetus

Kuningas Edward VI Grammatika kool

Pildi allikas: https://www.lostkingdom.net/medieval-education-in-europe/

Kooliõpetuse korraldus oli antiikajast üle võetud ning keskendus seitsmele vabale kunstile - trivium ehk algteadmised (grammatika, retoorika, dialektika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, muusika ja astronoomia) kõrgema filosoofia tundmiseks. 

Algõpetus kirikute ja kloostrite juures

Keskajal muutus elu üha maa lähedasemaks ning tekkis vajadus preestrite järele, kes tundsid nii kristlik-teenistuslikke tekste kui ka kirikulaulu, et juhtida kiriku igapäevaelu. See tekitas vajaduse koolide järele, kes valmistada ette vaimulikke. 

Õpetamine toimus kirikus kohapeal ning oli suuline. Õpetati laulmist, liikumist ja palveid. Küla kirikutes kasvatasid preestrid endale tihti järeltulija ise ning õpetasid seda, mida ise teadsid.

Katedraalikool

Katedraalikoolist kujuneb välja hilisem lääne haridussüsteem. See kool oli mõeldud eelkõige vaimulikele, kui keskaja lõpuks avaneb ka ilmalikele. 

Katedraalikoolis puudus algõpe. Lapsed õpetati lugema ja kirjutama kodus ning koolis alustati kohe ladina keele õppimisega, mis oli koolis kasutatav keel XVIII sajandi lõpuni. Lisaks laulmisele ja psalmidele õpetatakse ka seitset vaba kunsti, peale mida järgneb teoloogia ja kanooniline õigus. Katedraalikoolis lõppesid õpingud valitud elukutse vajaduste järgi kas liturgiliste tekstide tundmisega külapreestri jaoks või põhjalikuma õppimisega tulevase advokaadi või kõrgema vaimuliku jaoks. 

Katedraalikoolides on tavaliselt kaks või kolm õpetajat, kes on võimelised lugema mitmeid aineid. Koolis on vastutavaks isikuks skolastik, kes on tihti ka kantor ehk kirikukoori juht, teised õpetajad on talle abiks algastmes ja kunstide õpetamisel. 

Linnakool

Enamasti koolitati linnakoolides kaupmeeste ja käsitööliste poegi oma isadele mantlipärijateks. Õpetus oli vabama, ratsionaalsema ja ilmalikuma sisuga, toimus emakeeles ning õpetati arvutamist ja mõõtmist, geograafiat ja ajaloo sugemetega aineid. Põhiliseks õppemeetodiks oli siingi päheõppimine kuulmisega järgi, kuna raamatuid oli vähe ja need olid kallid. 

Õpetajate ainukesed eeskirjad olid üldkristlikud printsiibid ning iga õpetaja kasutas oma meetodeid. Kuna õpetada võis igaüks, ka dominikaanlased ja frantsiskaanid, kloostrist jalgalasknud mungad, üliõpilased ja lihtsalt avantüristid, siis koolide tase oli ebaühtlane ja kirev.  

Ülikool

Katedraalikoolid ja varajased ülikoolid olid sarnased oma õppekava ja traditsioonide poolest ning õpetatavad ained sõltusid õppejõudude võimekusest ning nende tulekutest-minekutest. Õppejõududeks olid tolle aja kuulsamad teoloogid- filosoofid. 

Akadeemilise elu lahutamatuks osaks olid tseremooniad ja tähistamised. Korporatsioonidesse ehk tudengiühendustesse vastuvõtt oli sedavõrd karm, et vanemad, et vanemad saatasid oma 3-aastaseid poegi seda läbima, sest lastega oldi leebemad. Kombed, kus vanemad üliõpilased kasutavad ära uustulnukaid, säilivad ülikoolides keskaja  lõpuni, vaatama trahvidele, kartserile ja muudele nende vastu võitlevatele meetmetele. Kuid vaatama toorestele kommetele tegeleti ülikoolides järjepideva õppe- ja teadustööga ning kaitsti magistri- ja doktorikraade. 

Keskaegne ülikool

Pildi allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/Medieval_university