Keskaeg

  Keskaegne kool Pildi allikas: https://www.worldhistory.org/article/1240/how-to-become-a-medieval-knight/ Hariduse üldeesmärk ja peamised taotlused Kristliku pedagoogika eesmärgiks oli vaimu rõhutamine ja kasvatus usu kaudu, panna inimesed hirmu tundma Jumala ees. Rõhuasetus ei olnud mitte ratsionaalsel, ilmalikul teaduslikul teadmisel, vaid hinge päästmisel ja kõlbelisel austamisel. Kasvatati oskust olla patust vaba ja süüvida Jumalasse.  Kasvatus oli Kristuse jäljendamine nii õpilase kui õpetaja poolt ja haridus oli tõe selgitamine ja tõlgendamine ning jumalikku tõde selgitava märgikeele õpetamine.  Haridust ja kasvatust mõjutanud filosoofilised koolkonnad Haridust ja kasvatust mõjutavad nii Antiik-Rooma oma ladina keele, kui ka Kreeka kreeka keele kaudu. Ladina keel sai õpetamise kohustuslikuks sakraalseks keeleks hetkel, kui piibel tõlgiti sellesse keelde. Ladina keelt õpetati kasutades antiikseid õppevahendeid, mis nõudsid nende teoste sisu tundmist. Kreeka filosoofiliste koolkon

Varakeskaeg (5.-10. sajand) Lääne-Rooma riigi langusega, 476. aastal, toimus suur langus ka hariduses, teaduses ning ka muu kultuuri osas. Kiriku osakaal hariduses ja kultuuris aga tõusis märkimisväärselt.  5. sajandil klassifitseeriti antiikaja teadused 7 „vabaks kunstiks”. 6. sajandil need rühmitati kvardiivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika triivium: grammatika, retoorika, dialektika 7 vaba kunsti: https://www2.naz.edu/files/2314/0858/4294/CIG_1-01.jpg Sevilla Isidoruse entsüklopeedia (“Etymologiae”) ilmus 7. sajandil. See esimene katse koguda teadmisi ning neid süstematiseerida. Piiskoplikud (katedraali)koolid olid kuni 9. sajandini kiriklikes õppeasutustes juhtival kohal. Kõrgkeskaeg (11.-13. sajand) Esimesed ülikoolid: Itaalia, Bologna ülikool, aasta 1088 Prantsusmaa, Pariisi ülikool, aasta 1160 Inglismaa, Oxfordi ülikool, aasta 1198 Inglismaa, Cambridge ülikool, aasta 1209 Euroopa ülikoolid: http://webspace.ship.edu/cgboer/universities.gif Esialgu võeti madalamat

Mis on sellest perioodist välja tuua progressiivsena, kuidas on mõjutanud järgnevaid ajastuid? Kuigi keskaja algul oli au sees askeetlus ning laps tähistas pattu, kellest tuleks hoiduda, siis keskaja jooksul muutus inimeste arusaam perest, hinnati ümber suhtumine perekonda. Perekonnast sai tasapisi koostöö, partnerluse ja vastastikuse abistamise ühik,sest mõisteti et koostööna saab teha rohkem ja tõhusamalt. Keskaja lõpu poole hakati üha rohkem väärtustama ka lapsi, eelkõige poegi, kellest nähti abi tulevikutöödes.  Kõrgkeskajal tekkisid Euroopas esimesed ülikoolid, esimene Itaalias Bolognas 1088. aastal, Pariisis 1160. ja Inglismaal Oxfordis 1190.aastal.Ülikoolides õpetati lisaks vaimulikele ka ilmalikke haritlasi, keda ühiskond vajas. Ülikooli juhtis rektor.  Keskaja mõju ulatub tänapäevani. Jumal ja jumalakartlikkus on siiani osaks paljude inimeste elus, mis aitab üle saada isiklikest inimesest tulenevatest takistustest.  Samuti on keskajast üle tulnud hirm läbikukkumise ees. See võ

Kasutatud kirjandus: https://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/keskaeg/keskaeg_exe/keskaja_pedagoogika_kujunemine.html https://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/keskaeg/keskaeg_exe/kolmanda_seisuse_kasvatamine.html https://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/keskaeg/keskaeg_exe/munga_kasvatus.html https://www.taskutark.ee/keskaeg-keskaegne-koolisusteem/ https://en.wikipedia.org/wiki/Etymologiae https://rt82.ru/et/equipment-for-fire-fighters/kak-uchilis-v-srednevekovoi-shkole-osn-tipy-shkol-v-srednevekove/ http://webspace.ship.edu/cgboer/universities.gif Taylor, D. (Director). (2011). Too Much, Too Young: Children of the Middle Age [Documentary]. https://www.youtube.com/watch?v=QNZru2vDVv8&t=2602s Le Goff, J. (2002). Keskaja inimene . Avita. Tilk, M. (2004). Kasvatus eri kultuurides II .